Anna Haava Mu süda usub õnne,
Suurt – meresügavat,
Kus säravad muinasjutud
Ja imed puhkavad.
Mu sĂĽda usub valgust,
Mis tõuseb säält sügavast,
Mis kutsub tuhanded õied
Kõik elusse uinumast.
Mu sĂĽda usub elu,
Mis selge õnnistus on,
Mis maine ja okkaline,
Kuid siiski taevane on.
Mu süda usub surma –
Suurt, sügavat, õnnist ööd,
Kuhu mahuvad ära kõik õndsus
Ja valgus ja elutõed.
Genres:
Pages