Viimane minut

Linnas ei tulnud talle pähegi enne magama heitmist voodi alla vaadata. Ta ju teadis, et seal võis olla vaid mõni kadunud mänguasi. Ja tolm. Maal oli aga kõik teisiti. Pimedus oli siin pimedam ja salapärasem. Selles pimeduses võis pesitseda kes tahes. Eks ta siis joonistaski neid, keda kartis pimeduses peituvat. Nüüd puudus vaid, et need kõik äkki välja ilmuksid! Ta lasi äreva pilgu üle toa. Peale koll Kurimari polnud siin küll õnneks kedagi. Nojah, muidugi polnud ka see Kurimar mingi õnn, pigem vastupidi. Kiri nähtamatult Härjale põlvist saadik Nagu tuulehoog roostikus Mehike pakiraamil Jäine puudutus Omad vitsad Pihlakavärav Seitsmesõrmeline Vanaema kaustik Pealuu metsa kohal Kaustik saab täis Näljane olematus Lohede maaletooja Elu viimane minut Linnud laulavad jälle Autor ja kirjastus tänavad Eesti Kultuurkapitali.